Noored ja vanad ninapidi kokku

Põlvkondadevaheline õppimine on kõige vanem õppimise mudel ühiskonnas. See tähendab eri vanuses inimeste ühendamist nii koosõppimise kui ka üksteiselt õppimise mõttes.Tööalases õppimises ja enesarendamises peavad osalema kõik põlvkonnad. Tänapäeva organisatsioonis töötab neli eri põlvkonda – veteranid (s 1925-1945), nn babyboomer’id (s 1946-1964), X-generatsioon (s 1965-1980), millenniumipõlvkond (s 1981-2001).

Vanadega koos võivad ära minna ka teadmised

Organisatsioonid ja ettevõtted võivad seoses vanemaealiste töötajate lahkumisega kaotada väärtuslikke teadmisi ja kogemusi. Põlvkondadevahelise õppimise oluline tulemus organisatsioonis on sotsiaalse kapitali kasv, mis soodustab teadmiste jagamist töötajate vahel, põlvkondadevahelise barjääri kadumist ning teadmiste uutmoodi kasutamise oskuse laiemat levimist.

Põlvkondadevaheline õppimine organisatsioonis motiveerib vanemaid töötajaid töötamist jätkama ja omandama uusi oskusi. Nooremad töötajad võivad juhendada vanemaid töötajaid infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel, uute tehnoloogiate omandamisel jne. Põlvkondadevahelise õppimise tulemusel suureneb töö efektiivsus, tugevneb põlvkondadevaheline solidaarsus ja murenevad nii vanusega seootud kui ka teistsugused stereotüübid.

Pidev tagaside hoiab ära konfliktid

Põlvkondadevaheline õppimine töökohal võib olla formaalne või mitteformaalne. Ärivaldkondades on levinum mitteformaalne õppimine, mille näiteks on tööülesannetega seotud teadmiste jagamine töötajate vahel. Formaalne õppimine on planeeritud õppetegevus, millel on eesmärk, algus ja lõpp.Meeskondi luues tasub konfliktide vältimiseks julgustada töötajaid andma konstruktiivset tagasisidet.Mida rohkem on ühiseid üritusi, milles kõik kaasa löövad, seda paremini meeskonna liikmed üksteist tunnevad. Seatavad eesmärgid peavad olema realistlikud ja võimalikud saavutada eri vanusegruppides.